Õpikeskkonna ja võrgustiku roll õppeprotsessis

1. Kuidas mõistan õpikeskkonna mõistet?
2. Minu mõtted lugemismaterjali järgselt
3. Minu kokkupuuted e-õppe ja virtuaalsete õpikeskkondadega nii õpetaja kui õppijana

Nendele küsimustele vastamiseks tutvusin soovitatud eesti keelse materjaliga:

Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–30). Tallinn: TLÜ informaatika instituut. [PDF, 14,7 MB]

Õpikeskkond? Pole sellele teemale keelelises kontekstis kunagi mõelnud. M.Laanpere loengus “Õppedisaini alused” juhtis õppejõud meie tähelepanu sellele, et õpikeskkond ja õppekeskkond on erinevad nähtused. Õppekeskkond tuleneb sõnast õppe või õpetamine ja seal õpetab õpetaja. Õpikeskkond aga sõnast õpi või õppimine ja see on minu õpikeskkond, kus saan iseseisvalt õppida. Siit võin järeldada, et õpikeskkond on tunduvalt laiem mõiste. Õpikeskkond on igal pool minu ümber, samuti minu sees, sest õppida võin igal pool ja igal ajal.

Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009) materjalidest selgub, et õpikeskkonna peamised rollid on:

• motiveerida õppijat,
• pakkuda õpitegevuseks ja loovaks eneseväljenduseks vajalikke võimalusi
• ning toetada püstitatud eesmärkide realiseerimist.

Õpikeskkonnad võivad olla suletud ja avatud keskkonnad. Meie kool kasutab e-kooli, mis on peamiseks näiteks suletud keskkondadest. E-kool on pigem õpetajakeskne õppeinfosüsteem, kuhu saab laadida õppematerjalid ja kus hinnata õpilaste teadmisi. Õppija ei saa oma õppeprotsessi kujundada.

Avatud keskkonna peamiseks eesmärgiks on toetada õppijate vajadusi. Avatud keskkonnas töötavad õpetajad ja õppijad koos, keskkonda saab kasutada igal ajahetkel, igas arvutis, õppimine on individuaalne. Saab õppida suures infotulvas orienteeruma ja erinevaid veebipõhiseid vahendeid kasutama. Õppija ja õpetaja saavad valida erinevaid vahendeid oma tegevuste teostamiseks. Õppijal on võimalus vaadata kaasõpilaste töid, mis aitab ülesandest arusaamist rohkem, kui tunnis õpitu. Negatiivseks pooleks või olla liiga suur erinevate vahendite valik ja nende vabalt kättesaadavus. Avatud keskkonna haldaja määratleb, kes pääsevad infot lugema ja/või täiendama. Mõlemad pooled võivad olla info haldajad ja omada kontrolli.

Parima õpikekkonna valikul tuleb lähtuda õppeprotsessi iseloomust ja selle eesmärkidest, samuti õppijate ja õpetaja koostööst.

Õpetan kutsehariduse süsteemis, kus õppekavas on väga vähe infotehnoloogia tunde. Põhiliselt õpitakse kontoritarkvara haldamist ja tehakse konto e-kooli tarbeks. Peamine rõhk õppekavas on pandud praktiliste töövõtete omandamisele. Mind paeluvad erinevad avatud õpikeskkonnad, mille abil võiks õppekavas kavandatud praktiliste tegevuste õppimise muuta rohkem õppijavajadusi toetavaks. Näiteks personaalne õpikeskkond. See võiks/peaks motiveerima õpilastel oma praktilisi koduseid töid paremini tegema. Nad saaks postitada oma töödest fotosid või töövõtetest videosid, mis omakorda motiveeriks kaasõpilasi sama tegema.

E-õppe keskkondadega olen kokku puutunud vähesel määral. Põhiliselt e-kooli näol.  Õlen koostanud e-õppe tarbeks õppematerjale, kuid otseslt ühtegi kursust ei ole korraldanud. Plaanis oli hakata õpilastega katsetama Moodle õpikeskkonda. Peale esimest õpikeskkondade ja õpivõrgustike loengut olen palju uut informatsiooni saanud erinevate keskkondade kohta. Ajaveebi koostamine on minu jaoks samuti uus teadmine, kuid põnev, mida võin katsetada ka oma töös. Tutvusin ka Learning Toolboxiga, mis pakub põnevaid õppimise ja õpetamise võimalusi.