Õppematerjali koostamine

Alustasin õppematerjali koostamist weebly keskkonnas. Õpiobjekti looma ajendas kompaktsete õppematerjalide puudumine nii paberkandjal kui digitaalselt, mis võimaldavad  kutseõppes disaini ja käsitöö õppekava alusel õpetada erinevaid rahvuslikke käsitöö tehnikaid.Teisalt on minu hing ikka rahvarõivaste valmistamise juures. Sellepärast otsustasin teha õpiobjekti “Õpime rahvusliku käsitöö tehnikaid“. Õpiobjekt keskendub erinevatele rahvusliku käsitöö tehnikatele, mida on kasutatud rahvarõivaste valmistamisel. Õpiobjekt on pidevas arengus, sest rahvarõivaste valmistamine on väga pikk protsess ning erinevate paikkondade rõivaste juures kasutatakse palju erinevaid tehnikaid.

Minu magistritöö teema on samuti seotud õppematerjali loomisega käsitöö tehnikate õpetamiseks. Samuti on minu ammune mõte olnud kaasata õpilasi õppematerjalide koostamisele, kasutades digitehnoloogilisi töövahendeeid. See võiks minu meelest muuta nende õpingud praktiliste käeliste oskuste omandamisel huvitavamaks. Samuti aitaks selline meetod lõimida erinevaid õppeaineid (materjalide õpetus, käsitöö tehnikad, kavandamine ja kujundamine jne.)

Õpiobjekti kavandamisel leidsin palju huvitavaid digitehnoloogilisi töövahendeid just nutiseadmetele, mida plaanin koos õpilastega kasutama hakata.

Veel avastasin enda jaoks toreda töövahendi wizer.me, mille põhiliseks eesmärgiks on koostada erinevaid töölehti. Ja need on just sellised, mis sobivad minu õpiobjekti juurde teadmiste kinnistamiseks. Selle töövahendiga saab koostada palju erinevaid teste, küsimustikke, lünktekste, teistest keskondadest pilte laadida, materjale vistutada, arutelusid algatada ja joonistada. Valminud materjale saab jagada õpilastega ja teiste õpetajatega.  Saab kontrollida vastuseid ja saata kohese tagasiside. Koostatud testi saab õpilastega mitmeti jagada või lihtsalt link saata e-posti aadressile. Õpilane peab keskkonda sisse logima ja saab hakata vastama. Kui õpilane on vastanud, saab ta ka kohese tagasiside. Oma õpiobjektis katsetasin kahte lünkteksti varianti teadmiste kinnistamiseks. Hetkel seal punkte ei jagata, küll aga näeb vastaja oma õigeid või valesid vastuseid.

Link õppematerjali koostamisele

 

Advertisements

Digitaalne õppevara nutiseadmetele

Seekordne kodune ülesanne oli katsetada ühte rakendust õppematerjali koostamiseks nutiseadmele. Pean järjekordselt tunnistama, et ei ole ühtegi Hansu poolt pakutud rakendustest nutiseadmes õppematerjali loomiseks kasutanud. Arvutis olen kasutanud Kahhoot!-i ja Plickersit.

Lugedes kodust ülesannet, meenus mulle kohe sügisel ülikooli tulles kohtumine meie õpetaja, Jaanika Hirvega. Tema tutvustas mulle huvitavat rakendust Learning toolbox, mis on alguse saanud üle-euroopalise teadus- ja arendusprojekti Learning Layers käigus. Eestipoolseks partneriks oli TLÜ Digitehnoloogiate Instituut. Rakenduse eesmärgiks on koostada õpiäppe töökohal õppimise toetamiseks, tööl kogetu jäädvustamiseks ja teistega jagamiseks. Mulle tutvustas ta seda põhjusel, et rakendust piloteerida ja luua sinna käsitööga seonduv sisu, siduda seda praktikal kogetuga. Laadisin rakenduse endale arvutisse, samuti äpi telefoni ja mõtlesin seda õhinal kasutama hakata. Kooli tulles selgus, et töö ja kool võtavad oma aja ning asi jäi pooleli. Nüüd otsustasin asja käsile võtta ja tutvustada seda ka teile. Pusisin selle kallal terve pika päeva ja midagi ei tulnud välja. Siis võtsin ühendust uuesti Jaanikaga, et küsida kas rakendus ikka veel töötab. Sest projekt oli lõppenud. Selgus, et rakendus tegelikult töötab, uusi kontosid saab luua ka aga sisu ei saa luua. Põhjuseks see, et rakendust arendatakse edasi ja pole leitud piisavalt ressursse, et teenust praegu tasuta pakkuda. Aga tõenäoliselt varsti saab see siiski õpetajatele tasuta kättesaadavaks. Nii ma sain aru vähemalt. Jaanika jagas minuga lahkelt oma domeeni selles rakenduses, et saaksin midagi siiski proovida ja teile ka tutvustada. Võibolla räägib ta meile sellest ka veel loengus täpsemalt.

Algatuseks tuleb minna aadressile https://my.ltb.io ja teha endale konto laua või sülearvutis ja samuti nutiseadmesse allalaadida app GooglePlay-st või AppStore-st. Jagan teile Jaanika poolt koostatud LTB juhendit . Põhimõtteliselt saab selles rakendus väga palju erinevat sisu tekitada, jututuba teha, endale domeeni tellida, saab ülesandeid jagada ja anda teistele juurdepääs, et neid lahendada või siis oma infot lisada, tekitada erinevate äppide ja linkide kogumikke, saab omi materjale hoida ja veel väga palju muud.  Video äpp nutiseadmes AchSo, mida me katsetasime tunnis. Neid samu videosid saab ka lisada otse mobiilist ja nagu mäletate sai seal video peal tekste kirjutada ehk siis ka selle kaudu ülesandeid jagada….

Lisan ka mõned tehtud ekraanipildid minu katsetustega.

Peale konto tegemist ja sisselogimist:

  • Peaks valima ( praegu vist ei saa veel) menüürealt create stack(kogumik) ja sulle ilmub selline vaade. Vasakul tile library, kus on võimalikud tahvlid, millele saab erinevat sisu luua, keskel telefon ja paremal tahvel, kus tuleb kogumikule nimi panna ja seda lühidalt kirjeldada. Samuti saad sinna lisada pildi, mis iseloomustaks sinu teemat.Kindlasti salvestada

  • Edasi lohista Tile libraryst keskel oleva telefoni ekraani peale vajalik tahvel, pane sellele nimi, kirjuta või copy sisu ja jälle salvesta. Erinevat värvi tahvlitel on erinevad võimalused. Seda saad lugeda Jaanika juhendist või LTB supporti alt. Juhendis on tahvleid vähem aga praegu juba rohkem. Pildi lisamiseks peab pildid kõigepealt uploadima ja siis saab kasutada.

  • Sisuga täidetud

  • Neli erinevat tahvlit lisatud. Kaks tekstiga ja 2 videot

Tegelikult tundub mulle see päris põnev ja palju erinevaid võimalusi andev rakendus. Täiendan seda kindlasti ja olen lootuses, et varsti saab seda ka päriselt kasutama hakata. Praeguseks saate endale konto teha ja mobiili ka äpi laadida ja vaadata erinevaid tehtud katsetusi. Kui kirjutate otsingusse Jaanika Hirv, siis avanevad tema tööd. Minu katsetusi saab vaadata siit Minu katsetused , kus kõigepealt avaneb sulle tühi telefoni pilt, siis vali stacks ja sealt search Õpime tikkima. Sama pealkirja alt leiad selle ka nutiseadmest.

Link kodutööle

Margit Sondberg

Veeb 2.0 vahendid digitaalse õppevara koostamiseks

Tutvudes III kodutöö lugemismaterjalidega, tahtsin kohe hakata õpiobjekti koostama, sest minu magistritöö uurimisobjektiks on “Õpilaste kaasamine digitaalsete õppematerjalide koostamisse”. Eelkõige käsitöö tehnikate õpetamisel.  Pean tunnistama, et ei ole ennem ise ühtegi digitaalse õppevara koostamise vahendit kasutanud õpiobjektide loomiseks.

Minu tähelepanu köitis, et tegemist on õpiobjektiga, mis sisaldab inteligentset sisu ja on paidlik. Õppematerjale saab omavahel integreerida.  Oluline on kasutajakogemus ja kogukonna loomine. Lisaks on võimalik kasutada linkimist ja andmevahetus toimub RSS voogude abil, materjale on võimalik vistutada. Sõnad vistutamine ja RSS vood olid mulle küll tuttavad, kuid nende tähenduse pidin üle vaatama.

Vistutamine on põhimõtteliselt ühe veebikeskkonna sisu kuvamine teise veebikeskkonna lehel ja sealjuures ei pea otsima vistutatava teose litsentsi

RSS voog annab võimaluse jagada veebilehe sisu

Lähtuvalt nendest põnevatest võimalustest koostasin kohe kiirelt MindMeisteris  mõttekaardi selle kohta, mida tahan näha oma õpiobjektis

Otsustasin valida nn. lihtsa sisuhaldussüsteemi Weebly näol. Vaatasin Weebly kasutamise kohta juhendit Koolielust ja esmapilgul tundus kõik väga lihtne. Valisin mulle sobiva teema, registreerisin nime ja veebiaadressi, lõin õpiobjektile vajalikud leheküljed ja alamleheküljed. Siis oli vaja hakata sisu tekitama.

Minu mõtte järgi saab käsitööd õpetada veebipõhiselt juhul, kui kõrvuti tekstiga on lisatud pildid töövõtetest või parem veel video. Sain aru, et imelihtne on menüüst lohistada vajalikud vidinad ja kirjutada või pilte panna vms. Tekitasin teksti jaoks koha, kirjutasin vajaliku teksti ära, Püüdsin pilti kõrvale saada aga ei saanud. Pildid läksid sinna kuhu tahtsid ja neid liigutada ei saanud enam. Hakkasin uuesti juhendit vaatama. Leidsin ka You Tubest weebly kasutamine juhendi, mis kestis peaaegu terve tunni. Selles juhendis oli näha samuti, kuidas prooviti pilti tõsta või lükata erinevatesse kohtadesse kuid sageli tulutult. Lõpuks sain aru, et kui kirjutan rida või paar teksti, siis pean kohe tekitama uue sektsiooni pildi jaoks jne. Üsna tüütu tundus.

Teiseks ei leidnud ma kuskilt kohta, kus saaks vaadata oma tehtud tööd ilma selleta, et leht oleks avalikustatud. Ei taha ju poolikut lehte avalikuks teha aga polnud parata. Kulutasin palju aega katsetamise peale ja tulemus jäi kesiseks. Ma ei tea, kas on vahet Weebly-il ja Weebly for Education-il sisu loomise poolest. Mina valisin tavalise Weebly. Kui kellelgi on rohkem kogemusi Weebly kasutamisega, siis palun infot.

Uut õpijuhist Weebly kohta ma siia lisama ei hakka, neid saab vaadata tekstis olevatelt linkidelt.

Vaatasin ka Bloggerit, kuid sinna ma midagi konkreetset ei loonud veel. Tegin ainult algust. Vähemalt on võimalik mustand salvestada ja pärast edasi teha. Vaatasin ära ka oppia juhise.

Õpiveebis on mul kasutajakonto, olen sealt mõned korrad otsinud materjale, kuid ise sina loonud pole. Samuti olen kasutanud Flickr -it erinevate piltide otsimiseks.

Minu põhilised õppematerjalid on seni koostatud Google Slide või Power Point-iga. Olen kasutanud ka Prezit. Õppematerjale jagan õpilastega E-koolis või Google Site kaudu. Kooli poolt on meil kasutada veel Microsofti onedrive, kus on õpilaste lõputööd ja mõningad muud ühised dokumendid.

Kodutöö:   Minu katsetused , mida püüan veel edasi teha. Võimalik, et tegelikult valin siiski hoopis WordPressi.

Link  kodutööle

Margit Sondberg

12.03.2017

Digitaalne õppevara

Teiseks koduseks ülesandeks oli vaja valida üks SCORM sisupakettide eksportimist võimaldav autorvahend ja koostada üks lihtne õppematerjal, eksportida loodud õppematerjal SCORM sisupaketina ning importida Moodle’i kursusele Digitaalne õppevara 2017 – katsetused omanimelise sektsiooni alla. Vaatasin erinevaid variante ja katsetasin lõpuks ikka Xertet. Lisatud ekraanipilt minu õppematerjalist

xerte-kodutoo

Eelmises postituses kirjutasin, et soovin kõik oma õppematerjalid ümberkujundada SCORM standardi 6-le tunnusele vastavaks ja veel parem, kui minu õppematerjalid oleksid kasutatavad ka travel well järgi. Täna katsetadaes Xertet, tundus mõte endiselt huvitav olevat, kuid “käed jäid lühikeseks” ja mõte ei tulnud ka järgi. Juhendid olid küll olemas, kuid esmakordsel kasutamisel oli ikka väga raske. Ja aega oli ka vähe. Loodan, et loengus saame rohkem praktilist infot programmide kasutamise kohta. Kindlasti on võimalik kõik ise ka välja nuputada, kuid……aega on meil kõigil vähe.

Xerte tundus mulle päris huvitav, sest seal oli väga palju põnevaid töövahendid. Kuigi vahepeal kadus põhiaken ära, jäi ainult “preview “. Olin tõelises paanikas. Tegelikult ei leidnud ma lõpuni kohta, kus saaks oma tehtud töö salvestada. Eksportisin töö küll video abil Moodlesse, kuid ega ma päris kindel pole, kas ta seal ikka avaneb teistele ka või ainult mulle. Samuti ei ole ma kindel, kas töö on alles minu Xerte kontol, kui sealt välja login. Ei saanud ka juhendist aru, kas peaks oma töö avalikustama või mitte, seal tekkis mitu erinevat võimalust. Lõpuks ma siiski ei avalikustanud.

Töövahenditest jõudsin kasutada tavalist teksti, piltide, tausta ja video lisamist ning testi koostamist. Kõigest ei saanud ka päris hästi aru ja tegelikult ei julgenud proovida ka, sest ei leidnud salvestamise võimalust.

Lõpptulemina näeb õppematerjal välja väga terviklik võrreldes lihtsa Power Pointiga. Soovin endiselt õppematerjale digitaliseerida. Ainult kust leida aega????

Suurim miinus on hetkel see, et Xerte on meile kättesaadav ju ainult kuni õpingute lõpuni. Sain aru, et seda on võimalik küll endale ka arvutisse laadida mingi lisaprogrammiga koos, aga vist on keeruline.

EXe Learning ajas mind segadusse oma eesti ja inglise keelse sega menüü tõttu. Internetist ma ka erilist lisa ei leidnud. Oli küll tutvustus, kuid mitte õpetus. Ja kuna Udutus oli materjalide jagamine tasuline, siis seda ma ei vaadanud.

Link kodutööle

Link Moodlesse, loodan et avaneb

linki Xertesse ei oska panna!!!

Margit Sondberg

 

 

 

 

 

Digitaalne õppevara

Ülesandeks oli tutvuda digitaalse õppevara arengu ja selle levitamise võimalustega. Ajaloolisest küljest olen oma esimese kõrghariduse saanud meie esimese personaalarvuti JUKU kasutusele võtuga samal ajal. Olen seda nime kuulnud ja vist isegi seda näinud. Küll ei mäleta, et oleksin uudse õpitarkvara kogemust saanud. Minu esimesed kokkupuuted arvutiga üldse olid ilmselt 90.-te lõpus või pisut hiljem. Tean, et olen kasutanud CD-ROM-e erinevate arvutis tehtud materjalide salvestamiseks.  Tegelesin juba sel ajal käsitöö õpetamisega ja suur hirm oli, et arvutist võivad ettevalmistatud asjad ära kaduda, siis salvestasin kõik CD-ROM-ile. Nii, sain ettevalmistatud materjale koju ja tööle tagasi viia. Arvan täna, et minu esimeseks kokkupuuteks õpiobjektidega olid minu algelised tekstilised õppematerjalid. Teadsin tol ajal nimetust elektrooniline õppematerjal.

Laiemalt e-õppematerjali ja veebipõhise õppematerjali koostamisega hakkasin tegelema 2007 aastal, kui asutasin oma koolituskeskuse. Meie eesmärgiks oli pakkuda rahvusliku käsitöö ja rahvarõiva alast veebipõhist koolitust. Veebipõhine koolitus toimus meie kodulehel kasutajakonto loomise järel. Õppijad said veebipõhised eseme valmistamise juhised, mis olid fotodega illustreeritud. Õppijatele oli tagatud ka juhendajapoolne tugi. Kuid selline koolituse pakkumine ei kestnud väga kaua (ca 2a), sest arvutialased teadmised ei olnud piisavalt kõrged ja meie koduleht häkerdati. Sellest ajast peale olen enda teadmisi iseseisvalt ja läbi erinevate kursuste püüdnud täiendada.

Minu eesmärgiks on olnud ja on tänaseni digitaliseerida rahvusliku käsitöö arhailiste tehnikate oskuste õpetamine. Töötades täna õpetajana kutseõppeasutuses süveneb vajadus veelgi, sest õpilased ei huvitu paberkandjal olevast ega otsesest praktilisest õpetusest. Kui infot on võimalik hankida läbi interneti, siis saavad kodused tööd hoopis kiiremini valmis.

Loengust jäi kõrvu ka „hästi reisivad“ ehk  travel well õppematerjalid. Pean jälle lisama, et ka minu soov on koostada just selliseid materjale, sest meie koolis on mitmekultuuriline õppijaskond. Sellepärast olen ka haridustehnoloogia magistriõppes, et tutvuda ja õppida erinevaid digitehnoloogiaid, mille abil saab koostada travel well õppematerjale. Oluline on, et pilt või video räägib rohkem, kui tekst.

Teiste poolt koostatud õppematerjale ma eriti ei ole kasutanud, sest kutsekooli ja minu ainetundide tarbeks neid oluliselt ei ole või ei ole nende kvalteet piisavalt hea.Vaatasin põhiliselt üle eestikeelsed võimalused. Olen otsinud You Tubest mõningaid videosid ning samuti ka Koolielu õppevaramust, kuid need ei vasta minu vajadustele. Enamus materjale olen ise koostanud. Samas aga pole ma neid teistega jaganud, põhjuseks minu liigne enesekriitika. Eeskujuks võiks võtta Koolielus olev  Kristin Sildoki koostatud õppematerjal.  Koolielus olen küll kasutanud töövahendeid õppematerjalide loomiseks, kuid ka need on kohati vananenud. Aeg läheb eest kiiremini, kui jõuab uuendada. On ka muidugi uusi töövahendeid, need pole mulle aga vajalikud olnud. Uurisin ka  HITSA repositooriumit. Sissesaamine sellele lehele oli ebamugav. Esiteks pidi kasutajakonto tegema ja sisse sai ainult ID kaardiga. Kasutajaandmete kinnitamist pidin 3 korda tegema. Koguaeg oli mingi viga kinnitamisega. Lõpuks sissesaades ei leidnud ma käsitöövallast ikka midagi mulle sobivat. Kokku oli 21 erinevat materjali. Kõik olid küll CC litsentsidega aga oleks tahtnud näha innovatiivsemaid materjale. Teiseks tundus mulle, et see repositoorium on vist pisut seisma jäänud. Kõiksugune info ja uudised olid aastast 2014. Olen ka „Käsitöö ja Disainivõrgustiku“ liige ja aasta tagasi kokkusaamisel oli plaan, et vaadatakse kõik erinevad eestikeelsed õppematerjalid üle. Millegipärast on see algatus vaibunud.

Loengus oli ka palju põnevaid inglisekeelseid õppevarade levitamise platvorme. Võtan teadmiseks ja kindlasti tutvun nendega aega olles.

Peale pooleaastast õppimist haridustehnoloogia magistriõppes ja uute teadmiste saamist olen veel kriitilisem. Nüüd soovin kõik oma materjalid ümberkujundada juba SCORM standardi 6-le tunnusele vastavaks.

Lõpetuseks tahan öelda, et kui õppematerjal või õpiobjekt on kvaliteetselt ja enda kriitikameelele vastavalt koostatud, siis olen nõus ka seda jagama. Teisalt, kui koostaksin õppematerjale eraettevõtjana, siis peaks arendama ka majanduslikku külge.

Margit Sondberg

12.02.2017

Link kodutööle Link kodutööle