1:1 arvutikasutus ja õpikeskkondade arengusuunad

Ülevaade artiklitest.

Puudusin viimasest loengust tervislikel põhjustel. Neljanda koduse ülesande pealkirjaks oli 1:1 arvutikasutus, millest olin vähe kuulnud. Lugemiseks pakutavate artiklite pealkirjades olid mulle samuti uued väljendid- liit- ja virtuaalreaalsus. Mis need väljendid täpselt tähendavad ja kuidas need sobivad minu poolt õpetatavate õpeeainetega või minu personaalse õppimisega? Esmalt vaatasin üle loengu esitluse ja siis tutvusin põgusalt artiklitega.

Islam, M. S., & Grönlund, Å. (2016) aasta artiklist sain teada, et 1:1 arvutikasutus on maailmas muutumas aina populaarsemaks, sest selle kaudu on erinevad kommunikatsioonitehnoloogiad ja info kergesti kättesaadavad. 1:1 arvutikasutuse abil toimub õpetaja ja õpilase vaheline koostöö paremini ning suureneb iseseisev õppimine. 1:1 arvutikasutus tähendab, et igal õpilasel on oma seade, mida saab kasutada õppetöös. Autorid väidavad, et tulevikus võiks nimetatud konseptsioon olla veelgi rohkem levinud, kui oleksid tublid eestvedajad ja suudaksid muuta õpetajate harjumusi ja kultuurilisi probleeme. Artiklis on ära toodud nii positiivsed kui  negatiivsed kasutajate kogemused.

Õpilased peavad positiivseks: kaasamist ja motivatsiooni; iseseisva õppimise kasvu; töö kvaliteeti ja saavutusi; uurimise- ja kirjutamisoskusi; paremaid arvutioskusi; juurdepääsu online sisule; tunnis osalemist; paremat võimalust koduste ülesannete lahendamisele; paremaid võimalusi erivajadustega inimestele; paremaid kognitiivseid oskusi

Õpetajad peavad positiivseks: Paindlikku õppekorraldust; koostöö võimalusi; proffessionaalset arengut; paremat juurdepääsu online sisule; täiustatud arvuti oskusi

Klassis/tunnis töötamise positiivsed omadused: koostöö ja suhtlemine õpilaste ja õpetajate vahel; IKT vahendite kasutamine lähtuvalt õppekavast; distsipliini ja käitumise paranemine

Kogukonna poolsed positiivsed omadused: väheneb sotsiaalhariduslik ebavõrdsus; parem vanemate kaasamine tehnoloogiaalasesse kirjaoskusesse; suureneb innovatsioon ja müük, mille tulemusel alaneb hind

Negatiivsed omadused: Võib kaasa tuua tähelepanu häireid ja pärssida õpikeskkonda ning põhjustada psühholoogilisi ja füüsilisi häireid; kahtlused õpiedukuse paranemise osas; võib tekitada liigset sõltuvust infotehnoloogia alal.

Olen mitmes postituses kirjutanud, et meie kutsekoolis on ainult üks arvutiklass ja selles toimub arvutikasutamise algõpe- eelkõige dokumendi haldus ja oma tööde esitlemine. Õpilastel on koolis oma isiklike nutivahendite kasutamine kategooriliselt keelatud. Seega tundub mulle, et 1:1 arvutikasutus kontekstis Võta Oma Seade Kaasa (VOSK), olevat meie päästeingel. Kuid esmalt on vaja koolis läbi viia digipööre, mille kaudu saab selgitada välja õpetajate koolitusvajadus seoses uute digitaalsete õppematerjalde loomise ja õpikeskkondade kasutamisega.

Meie koolis on esmatähtis käeliste oskuste omandmine. Tean, et nende oskuste omandamiseks pole veel  väga häid digitaalseid õppematerjale loodud. Minu eesmärgiks on omandada IKT alased teadmised ja arendada käeliste oskuste omandamiseks õpikeskkond või keskkonnad.

Tutvusin põgusalt veel m-õppe alase artikliga ning liitreaalsuse artikliga.

M-õppe seisukohalt on oluline isikupärasus, autentsus ja koostöö. Õpilane saab õppida omas ajas ja talle sobivas kohas, püstitada endale ise eesmärgid; õppimise sisu võib olla reaalne või väljamõeldud; õppimine võib toimuda iseseisvalt või koostöös, erinevates võrgustikes vms.

Meie koolis sobib M-õpe eelkõige praktika läbiviimise ja õpipoisi õppe kontekstis. Näiteks saavad õpilased m-õppe keskkonnas vastavad praktilised ülesanded ja juhised selle kohta. Tööprotsessis saavad õpetajalt või juhendajalt tagasisidet ja samuti saavad esitleda oma valminud töid.

Liitreaalsus on reaalse keskkonna ja virtuaalse keskkonna kombineeritud vorm. Saan aru, et kasutades liitreaalsust võiksin enda selga liitreaalsuse abil kavandada rõivaid, kasutada erinevaid etnograafilisi mustreid uute toodete kavandamisel jne.

Mobiilseadmed õppetöös või personaalses õpikeskkonnas.

Isiklikult ei ole ma väga palju nutivahendeid(mobiiltelefon) kasutanud õppetöös või õppimiseks. Igapäevaselt loen mobiilis e-posti, suhtlen sotsiaalvõrgustikes, vaatan tunniplaani, teen pilte ja jagan neid vajadusel teistega, kasutan vajadusel sõnaraamatut, mõned korrad olen kasutanud ka QR koodi lugejat ja CamScannerit, käin pangas ja pargin autot., metsas olles olen kasutanud seeneaabitsat. “Inimene õpib kogu elu”- selle põhjal võib muidugi öelda, et minu kasutatavad keskkonnad on kaudselt minu õpikeskkonnad.

Tahvel- või lauaarvutis kasutan erinevaid keskkondi. Olen uusi keskkondi sügisest alates nii palju tundma õppinud, et pea käib ringi ja ei jõua kõike meeles pidada. Kasutan uusi keskkondi personaalsete õpingute juures ülikoolis. Minu jaoks oli uus blogi loomine. Teiste blogisid olin lugenud aga enda oma ei olnud. Üsna õpetlik on jagada oma kogemusi blogis. Antud aines koostame rühmatöö Schoology keskkonnas. Väga huvitavad on pilditöötluse ja helitöötluse võimalused (Paint. net; GIMP; Audacity). Oma õppeainete õpetamisel kasutan seni veel e-kooli, GoogleDrive, OneDrive. Olen loomas õppematerjale Moodle keskkonnas. Töö ja õppimse kõrvalt jääb ööpäevas tunde väheks, et kõike kohe kasutama hakata.

Nutirakendus või idee nutiseadme kasutamisel.

Väga tore m-õppe keskkond on Learning Toolbox. See keskkond sobib ideaalselt erinevate praktiliste oskuste õpetamiseks. Saab üles laadida nii tekstilised kui pildilised õppematerjalid ja videod. Õpilane saab samuti esitada oma tehtud töid. Lerning Toolboxi kasutamise võimalustestega saab tutvuda aadressil http://ltb.io/ . Nutitelefoniga saab videosid teha AchSo! keskkonnas, samas saab neid ka jagada. Keskkonnaga saab tutvuda aadressil http://achso.aalto.fi/#faq .

Liitreaalsus pakub ka palju põnevust näiteks kavandamise ja kujutamise õpetamisel.

Link kodutööle

https://opikeskkonnad.wordpress.com/2016/11/01/neljas-teema-11-arvutikasutus-ja-opikeskkondade-arengusuunad/

Kasutatud kirjandus:

 

Hajutatud arhitektuuriga ja personaalsed õpikeskkonnad

Soovitatud lugemismaterjalide hulgast valisin Downes, S. (2005, oktoober). E-learning 2.0. eLearn Magazine, mis on kirjutatud juba 11 aastat tagasi.

Artikli alguses väidab autor, et e-õppimine on viimase 10 aasta jooksul heaks kiidetud ja laialt kasutataud ning põhiliseks väljundiks on veebipõhised kursused. Trendiks on saanud uued kasutajad, kes veebis õpivad ja mängivad, suhtlevad sõpradega ja leiavad raskusteta neid huvitava info. Samuti oskavad toota ka uut veebipõhist informatsiooni. Ta kirjutab õppuri- ja õpilasekesksetest õppimise trendidest, kus saab kasutada aktiivõpet ja kohandada erinevaid õppimise stiile. Autor väidab, et uus infoajastu ei vaja enam suhtekorraldajaid, ajakirjanikke ega professoreid.

Web 2.0 ajastu esimeseks märgiks on salajased sotsiaalse suhtluse võrgustikud – LiveJournal ja Friendster, millele järgnevad Tribe, Linkedln, Googles Orkut, Flickr ja Yahoo 360. Downes väidab, et Web 2.0 on sotsiaalne revolutsioon veebimaailmas ja pigem suhtumine, kui uus tehnoloogia. Samuti nimetab ta Web 2.0 vahenditest Bloggerit, WordPressi ja  Wikipediat, kui uusi suhtlemise ning õppimise võimalusi üle maailma. Autor nimetab Web 2.0 ajastut liikumiseks lugemiselt(Read Web) lugemisele-kirjutamisele (Read-Write Web), mis tähendab et kasutajad saavad ise luua veebilehtede sisu.

E-Learning 2.0 kohta kirjutab Downes, et see on rohkem avatud õpikeskkond, kus õpilased saavad ühiselt õppida. Ta peab tähtsaks õpimänge. E-õpe on kui üks isikliku arengu vahend nii tööl kui koolis olles. Tähtis pole, kuidas õppida vaid kuidas õpitut rakendada uue loomiseks ja suhtlemiseks.

Artikliga tutvumise järel vaatasin üle ka Haridustehnoloogia käsiraamatus oleva personaalse õpikeskkonna kirjelduse, veendumaks et olen kõigest õigesti aru saanud.

Autorid kirjutavad, et personaalne õpikeskkond (ingl. k. Personal Learning Environment) on termin, mis viitab alternatiivsele lähenemisele e-õppes. Personaalne õpikeskkond ei ole tarkvaralahendus vaid on rohkem tehnoloogia kasutamise uus lähenemine või metoodika e-õppes. Personaalsed õpikeskkonnad on õppija poolt hallatavad ja kontrollitavad süsteemid, mis toetavad õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppesisu ja protsessi organiseerimisel ning suhtlemisel teiste õppijatega ning õpetajatega. Personaalse keskkonna all mõeldakse erinevate sotsiaalse tarkvara vahendite (rakendused, programmid) kombineeritud maastikku. Peale tehniliste vahendite hõlmavad personaalsed õppekeskkonnad ka kõiki instrumente, materjale ja inimressursse, millest õppija on teadlik ja millele tal on ligipääs antud ajamomendil. Seega loob õppija ise endale meelepärase õpikeskkonna vahenditest, mis tema nägemust mööda on vajalikud(Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. 2009).

Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et Downes kirjutas samadest asjadest juba 11 aastat tagasi. Ta oleks nagu prognoosinud viimaste aastate veebipõhiste õpikeskkondade arengut. Artikkel on ka täna veel väga ajakohane.

Ülesande praktilise osana püüdsin luua oma personaalset õpikeskkonda. Kasutasin selleks Mindomo keskkonda. Proovisin ka  Dia keskkonda, seal ei tulnud välja.

Minu personaalne õpikeskkond

Kasutatud allikad:

  1. Downes, S. (2005, oktoober). E-learning 2.0. eLearn Magazine. Loetud aadressil http://elearnmag.acm.org/featured.cfm?aid=1104968
  2. Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim),Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Link kodutööle:

https://opikeskkonnad.wordpress.com/category/ulesanded/

Margit

 

 

 

 

Õpihaldussüsteem

“Töö kiidab tegijat”, kuid vahel kasvab töö üle pea. Eriti kui aias on õuna uputus ja inglise keel kohe kuidagi ei laabu

Teine ülesanne

Õpihaldussüsteem

Teiseks koduseks ülesandeks aines õpikeskkonnad ja- võrgustikud, oli vaja valida kolmest lugemismaterjalist üks, katsetada ühte õpihaldussüsteemi ja kirjutada selle põhjal ajaveebipostitus.

Püüdsin aru saada Siemens, G. (2004, 22. november). Learning Management Systems: The wrong place to start learning ajaveebipostitusest, sest see pealkiri oli mulle kõige selgem. Tahtsin teada, miks LMS on vale koht õppimise alustamiseks.

Mis on õpihaldussüsteem ja milleks ta loodud on?

Loengus sain teada, et õpihaldussüsteem (learning management system ehk LMS),  on üks virtuaalse õpikeskkonna vahenditest, kus on võimalik läbi viia mitmesugust õppetööd.  Õpihaldussüsteem ei loo õpikeskkonda. Õpihaldussüsteemi saab üles laadida õppematerjale, koostada ülesandeid ja teste, hinnata õppijate teadmisi ning peegeldada igaühele eraldi tema edasijõudmisi või mahajäämusi.

Mina ei ole eriti kogenud õpihaldussüsteemide kasutaja, kuid haridustehnoloogiat õppima tulles, oli minu peamine eesmärk rohkem teada saada õppimise ja õpetamise võimalustest digimaailmas.

Meie koolis on kasutusel eKool, kus olen õpetaja rollis. Kas eKooli või ka nimetada õpihaldussüsteemiks?

E-kooli avalehele on kirjutatud: eKool on koolihaldussüsteem, mis ühendab endas kodu, kooli ja omavalitsust. eKool aitab õpilasel paremini õppida; lapsevanemad saavad olla paremini kursis sellega, kuidas nende lastel läheb, ja kohalik omavalitusus omab head ülevaadet tema haldusalas olevate koolide toimimise kohta.( https://www.ekool.ee)

Seal hinnatakse küll õppijate tulemusi ja saab jagada õppematerjale aga erilist õppimist seal ei toimu. Õpetaja rollis ei saa ma ise midagi luua, vaid ainult kasutada juba loodut. Vähemalt selles e-koolis, mis on kasutusel kutsehariduses. Sellepärast soovib meie kool e-kooli vahetada mõne muu süsteemi vastu.

Õpihaldussüsteemid püüavad õppimist hallata ja organiseerida, integreerides ja süstematiseerides

õppija eest võimalikult suure osa õpikeskkonnast ja õpitegevustest. Kogu õpitegevus, materjalid, testid ja töövahendid, mida kasutatakse, on ühes kohas ja õppija ei pea ise oma õpiprotsessi kujundamist juhtima.  (Väljataga, T., Pata, K., Priidik, E. 2009).

Õppijana olen kasutanud https://learn.lingvist.io    ja     http://www.englishpage.com  (Need on vist ka ikka õpihaldussüsteemid). Minu arusaamist mööda on õpihaldussüsteem võrreldes õpikeskkondadega privaatsem.

Toetudes G.Siemens´i postitusele, saan aru, et inimene õpib põhilise osa katse-eksituse meetodil, koos õppides või koos töötades.  Samuti väidab Siemens, et LMS-is saab väga edukalt õppeinfot juhtida, kuid õppimine ise on teisejärguline. Õppija ei saa kujundada õppeprotsessi ja ta soovitab anda õpilasele rohkem kontrollimise võimalusi õpitava üle. LMS-i nõrgaks lüliks on ka kasutajaliides, mis tekitab kasutajates suurt segadust, süsteem on rohkem suunatud motiveeritud õpilasele kui mahajääjale.  Ta väidab, et LMS-i ei saa lisada liiga palju võimalusi, sest siis kaotab süsteem oma väärtused keskmise kasutaja jaoks. Siemens soovitab teadmispõhiseid aineid tugevalt struktureerida

Õpihaldussüsteeme on mitmeid. N: Moodle, Schoology, Eliademy, Haiku Learning, Google classroom, eDidaktikum jm. Igal omad plussid ja miinused.

Eelpool mainisin, et et meie kool tahab vahetad e-kooli muu süsteemi vastu ja esialgseks kooli valikuks ostus Moodle ja õppinfosüsteemina soovib kool kasutama hakata ÕIS-i.

Mulle usaldati võimalus katsetada Moodlet pilootprojektina ühe täiskasvanute õpiijate grupiga. Seega teen oma katsetused Moodles.

Olin endale juba ammu teinud Moodle konto õppijana. Kui oli vaja olla õpetaja rollis, tekkis kohe küsimus, kas pean teise konto veel tegema. Tulles ülikooli, selgus, et on vaja veelkord olla õppija aga seekord kasutada TLÜ Moodlet. Kirjutasin kasutajatoele ja ei saanud mingit vastust. Õnneks lahenes olukord iseenest. Saan olla ühe kontoga mitmes rollis, lihtsalt pean valima minu kursuste alt mulle sobiva kooli/kursuse ja süsteem ise paneb mind kord õppija ja kord õpetaja rolli.

Selleks et luua kursust Moodlesse, tekkis jälle segadus. Meie koolis pole haridustehnoloogi, ei saanud ma aru, kellelt pean kursuse loomise tellima. Tänaseks olen ka selle probleemi lahendanud ja tellinud minu hallatavad kursused. Katsetasin sisu loomisega. Tegelikult väga keeruline pole aga võtab palju aega, et kõikide /paljude võimalustega tutvuda. Esimene kord ei ka kõik meelde.

Nüüd Moodele head ja vead lähtudes Siemens. G artiklist.

  • Õpetaja/juhendaja saab väga hästi õppeinfot juhtida, õpilane aga mitte
  • Kõik materjalid on ühes kohas. See sobib meie kooli jaoks väga hästi, sest meil puudub raamatukogu
  • Õpilane saab vastata õpetajapoolsetele ülesannetel. Õpetaja peab Moodles olema piisavalt aktiivne, siis tunneb õpilane ka toetust.
  • Foorumis või jututoas on võimalik küsida õpetajalt küsimusi ja tõenäoliselt ka algatada uut arutelu teemat. See on ka vist ainuke viis, kus õpilane saab näidata enda initsiatiivi.
  • Kasutajaliides tundus mulle pisut keeruline, õpilastele pole veel jaganud, kuid arvan et tekitab segadust
  • Õpetajapoolne tagasiside ei tekita raskusi, kuid õpilase jaoks vastamine võib tekitada.
  • Pole veel jõudnud teste ega küsimustikke koostada ja ei oska hinnata, kui head tagasisidet õpilane saab testi tulemustele. Olles ise õppija rollis, ei ole ma tagasiside osaga rahul. Võibolla pole testide vastused õigesti salvestatud. Kui midagi valesti vastan, siis tahaks õiget vastust ka teada saada, aga paraku saan ainult õigete vastuste punktid või protsendid

Praeguseks laadisin üles iseseisvad tööd. Pean oma õpilased kursusele lisama ja saan näha kuidas asi toimib.

KOKKUVÕTE

Võibolla pisut vanamoeline mõtteviis. Kuid mulle sobib kõige paremini mõte, et ikka kõige rohkem õpid katse-eksituse meetodil, koos töötades või koos õppides.

Kasutatud materjal:

Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Siemens, G. (2004, 22. november). Learning Management Systems: The wrong place to start learning [ajaveebipostitus].

Loetud aadressil http://www.elearnspace.org/Articles/lms.htm

 

Margit Sondberg

Õpileping

See on minu vastus esimesele ülesandele

Läbimaks kursust õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud koostan endaga järgneva õpilepingu:

Teema:

Kursusel õpikeskkonnad ja -võrgustikud soovin tutvuda erinevate õpikeskkondadega, et rakendada neid oma koolis erinevate õppeainete õpetamisel. Meie koolis puudub raamatukogu, mistõttu on väga oluline jagada õpilastega erinevaid õppematerjale, muuta praktiliste käeliste oskuste õppimine interaktiivseks, kontrollida teadmisi ja küsida tagasisidet läbi õpikeskkondade. Samuti soovin jagada teadmisi meie kooli teiste õpetajatega

Eesmärgid:

  • Tutvuda erinevate õpikeskkondadega.
  • Leida meie koolile/kutseõppele sobivaid õpikeskkondi ja -võrgustikke, vajadusel neid kohendades sobivaks kooli õppekavaga
  • Luua või kasutusele võtta vähemalt üks sobiv õpikeskkond, pidades silmas meie kooli vajadusi ja tänaseid õpikäsitlusi ning tulevikutrende
  • Võtta arvesse õppejõudude ja kaaslaste häid ideid õpikeskkondade loomisel ja teadustöö koostamisel
  • Arendada oma inglise keele oskusi

Strateegiad:

  • “Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea” – õpin hoolega
  • Osalemine kõikides konttakttundides
  • Loengutes kuuldu ja õpitu lahtimõtestamaine ja võimalusel kasutamine tööülesannete täitmisel
  • Koduste ülesannete esitamine tähtajaliselt
  • Õppekirjanduse läbitöötamine (järk-järgult rohkem ka inglise keeles)
  • Kaasõpilastega suhtlemine, nende blogidega tutvumine ja endale kasuliku info talletamine ning võimalusel rakendamine
  • Õppejõududega suhtlemine paremaks aine mõistmiseks

Vahendid:

  • Õpikeskkonnad ja -õpivõrgustikud, õppekirjandus, õppejõudude postitused
  • Sotsiaalmeedia teemakohased grupid
  • Kaasõpilaste ja haridustehnoloogide blogid

Hindamine:

Eesmärgid on täidetud, kui:

  • tunnen erinevaid õpikeskkondi ja -võrgustikke ning oskan neid kasutada
  • Olen loonud või kohandanud vähemalt ühe olemasoleva õpikeskkonna, mis sobib meie kooli vajadustega
  • Tutvustanud, õpetanud ja julgustanud teisi meie õpetajaid seda kasutama
  • Koostanud iseseisvad tööd vastavalt nõuetele ja esitanud need tähtaegselt
  • Saan aru inglise keelsetest õppematerjalidest ja oskan erialastel teemadel vestelda

Reflekrtsioon: Kursuse lõpul

 

Õpikeskkonna ja võrgustiku roll õppeprotsessis

  1. Kuidas mõistan õpikeskkonna mõistet?
  2. Minu mõtted lugemismaterjali järgselt
  3. Minu kokkupuuted e-õppe ja virtuaalsete õpikeskkondadega nii õpetaja kui õppijana

Nendele küsimustele vastamiseks tutvusin soovitatud eesti keelse materjaliga:

Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–30). Tallinn: TLÜ informaatika instituut. [PDF, 14,7 MB]

Õpikeskkond? Pole sellele teemale keelelises kontekstis kunagi mõelnud. M.Laanpere loengus “Õppedisaini alused” juhtis õppejõud meie tähelepanu sellele, et õpikeskkond ja õppekeskkond on erinevad nähtused. Õppekeskkond tuleneb sõnast õppe või õpetamine ja seal õpetab õpetaja. Õpikeskkond aga sõnast õpi või õppimine ja see on minu õpikeskkond, kus saan iseseisvalt õppida. Siit võin järeldada, et õpikeskkond on tunduvalt laiem mõiste. Õpikeskkond on igal pool minu ümber, samuti minu sees, sest õppida võin igal pool ja igal ajal.

Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009) materjalidest selgub, et õpikeskkonna peamised rollid on:

  • motiveerida õppijat,
  • pakkuda õpitegevuseks ja loovaks eneseväljenduseks vajalikke võimalusi
  • ning toetada püstitatud eesmärkide realiseerimist.

Õpikeskkonnad võivad olla suletud ja avatud keskkonnad. Meie kool kasutab e-kooli, mis on peamiseks näiteks suletud keskkondadest. E-kool on pigem õpetajakeskne õppeinfosüsteem, kuhu saab laadida õppematerjalid ja kus hinnata õpilaste teadmisi. Õppija ei saa oma õppeprotsessi kujundada.

Avatud keskkonna peamiseks eesmärgiks on toetada õppijate vajadusi. Avatud keskkonnas töötavad õpetajad ja õppijad koos, keskkonda saab kasutada igal ajahetkel, igas arvutis, õppimine on individuaalne. Saab õppida suures infotulvas orienteeruma ja erinevaid veebipõhiseid vahendeid kasutama. Õppija ja õpetaja saavad valida erinevaid vahendeid oma tegevuste teostamiseks. Õppijal on võimalus vaadata kaasõpilaste töid, mis aitab ülesandest arusaamist rohkem, kui tunnis õpitu. Negatiivseks pooleks või olla liiga suur erinevate vahendite valik ja nende vabalt kättesaadavus. Avatud keskkonna haldaja määratleb, kes pääsevad infot lugema ja/või täiendama. Mõlemad pooled võivad olla info haldajad ja omada kontrolli.

Parima õpikekkonna valikul tuleb lähtuda õppeprotsessi iseloomust ja selle eesmärkidest, samuti õppijate ja õpetaja koostööst.

Õpetan kutsehariduse süsteemis, kus õppekavas on väga vähe infotehnoloogia tunde. Põhiliselt õpitakse kontoritarkvara haldamist ja tehakse konto e-kooli tarbeks. Peamine rõhk õppekavas on pandud praktiliste töövõtete omandamisele. Mind paeluvad erinevad avatud õpikeskkonnad, mille abil võiks õppekavas kavandatud praktiliste tegevuste õppimise muuta rohkem õppijavajadusi toetavaks. Näiteks personaalne õpikeskkond. See võiks/peaks motiveerima õpilastel oma praktilisi koduseid töid paremini tegema. Nad saaks postitada oma töödest fotosid või töövõtetest videosid, mis omakorda motiveeriks kaasõpilasi sama tegema.

E-õppe keskkondadega olen kokku puutunud vähesel määral. Põhiliselt e-kooli näol.  Õlen koostanud e-õppe tarbeks õppematerjale, kuid otseslt ühtegi kursust ei ole korraldanud. Plaanis oli hakata õpilastega katsetama Moodle õpikeskkonda. Peale esimest õpikeskkondade ja õpivõrgustike loengut olen palju uut informatsiooni saanud erinevate keskkondade kohta. Ajaveebi koostamine on minu jaoks samuti uus teadmine, kuid põnev, mida võin katsetada ka oma töös. Tutvusin ka Learning Toolboxiga, mis pakub põnevaid õppimise ja õpetamise võimalusi.