I loengu reflektsioon

Innovatsioonitehnoloogiad – esimene loeng II kursusel. Väga palju üliõpilasi suures auditooriumis. Esialgu ei osanud midagi arvata.

Õppejõud püstitas esimese küsimuse: Mis on innovatsioon sinu jaoks sinu praegustele teadmistele toetudes? Selle kohta oli vaja koostada mõistekaart.

Mõistekaardile tuli palju põnevaid märksõnu. Innovatsioon on loovus, muutus, areng, uus tehnoloogia, uued mõtted ja ideed, edukus. Loovus tähendab avatud mõtlemist, projektipõhist õpet. Uued tehnoloogiad tekitavad mugavust ja paindlikkust, mitmekesistavad võimalusi ja tagasisidestamist. Innovatsiooni abil paranevad väärtused, efektiivsus ja tõhusus. Innovatsioon muudab tooteid, protsesse, organisatsioone ja mõtlemist. Innovatsioon tekib, kui kahtled milleski olemasolevas. Innovatsioon sõltub suuresti ressurssidest, teadus tulemustest ja avatusest uuele. Innovatsioon võib tekitada revolutsioonilisi ja radikaalseid muutusi mõtlemises, toodetes, protsessides ja organisatsioonides. Muutused võivad olla järkjärgulised. Innovatsioon võib avalduda organisatsiooni ja indiviidi tasemel. Saime teada ka, et innovatsioon võib olla negatiivne, mis tähendab et uuenduste ellu viimisel muudetakse või lõhutakse vanu traditsioonilisi vorme või tavasid.

Kõigi selle peale mõeldes liiguvad mõtted õpetaja ehk minu enda peale. Miks ma tulin õppima haridustehnoloogiat? Olen ju käsitööõpetaja, minu südameasi on hoida ja väärtustada vanu traditsioonilisi käsitöötehnikaid. Aga just sellega seotud on ka minu magistritöö. Koostada digitaalsed õppematerjalid käsitöö õpetamiseks. Kasutades digitaalseid töövahendeid traditsiooniliste käsitöö tehnikate õpetamisel on minu mõistes innovatsioon. Digitaalsed õppematerjalid annavad võimaluse igal soovijal omas ajas ja tempos omandada teda huvitavaid tehnikaid. Selline õpetamisviis aitab luua koostööd erinevas vanuses õppijate vahel, kõik saavad õppida üksteiselt ja õpetada teineteisele midagi uut. Õpetaja peab oskama ka ise kõigest ja kõigilt midagi õppida ning uusi asju avastada. See tähendab aga pikka teed. Kutsekooli tarvis ei ole loodud ühtegi digitaalset õppematerjali käsitöö õpetamiseks, samuti peab õpetama ja julgustama õpetajaid loodavaid materjale kasutama.

Meie kooli iseloomustab väga hästi Rogersi innovatsiooni difusioon, mis on loodud juba 1962 aastal. Enamus meie õpetajaid kuulub “hilise enamuse” alla, kuid on ka “varajasi omaksvõtjaid”

Käsitöö õpetamise kontekstist lähtuvalt võin ennast natuke pidada ka innovaatoriks, sest rahvuslike käsitöö tehnikate õpetamiseks ei ole digitaalseid õppematerjale peaaegu loodud. Olen sellest mõttest innustunud juba üsna mitu aastat. Nüüd õppides haridustehnoloogiat ja tutvudes paljude digitaalsete õppematerjalide loomise võimalustega, saan oma mõtteid teostama hakata.

Lõpetuseks võin öelda, et innovatsioon on nii õpetamis- kui õppimisprotsessi oluline osa.

Väga meeldis õppejõu poolt öeldu „Head kunstnikud kopeerivad, suurepärased varastavad“, see on oskus.

Kasutatud materjal

M.Laanpere slaidid “Innovatsioonitehnoloogiad 1”

Innovatsioon; loetud 19.09.2017 aadressil https://et.wikipedia.org/wiki/Innovatsioon

Margit Sondberg

19.09.2017

Advertisements

Õppematerjali koostamine

Alustasin õppematerjali koostamist weebly keskkonnas. Õpiobjekti looma ajendas kompaktsete õppematerjalide puudumine nii paberkandjal kui digitaalselt, mis võimaldavad  kutseõppes disaini ja käsitöö õppekava alusel õpetada erinevaid rahvuslikke käsitöö tehnikaid.Teisalt on minu hing ikka rahvarõivaste valmistamise juures. Sellepärast otsustasin teha õpiobjekti “Õpime rahvusliku käsitöö tehnikaid“. Õpiobjekt keskendub erinevatele rahvusliku käsitöö tehnikatele, mida on kasutatud rahvarõivaste valmistamisel. Õpiobjekt on pidevas arengus, sest rahvarõivaste valmistamine on väga pikk protsess ning erinevate paikkondade rõivaste juures kasutatakse palju erinevaid tehnikaid.

Minu magistritöö teema on samuti seotud õppematerjali loomisega käsitöö tehnikate õpetamiseks. Samuti on minu ammune mõte olnud kaasata õpilasi õppematerjalide koostamisele, kasutades digitehnoloogilisi töövahendeeid. See võiks minu meelest muuta nende õpingud praktiliste käeliste oskuste omandamisel huvitavamaks. Samuti aitaks selline meetod lõimida erinevaid õppeaineid (materjalide õpetus, käsitöö tehnikad, kavandamine ja kujundamine jne.)

Õpiobjekti kavandamisel leidsin palju huvitavaid digitehnoloogilisi töövahendeid just nutiseadmetele, mida plaanin koos õpilastega kasutama hakata.

Veel avastasin enda jaoks toreda töövahendi wizer.me, mille põhiliseks eesmärgiks on koostada erinevaid töölehti. Ja need on just sellised, mis sobivad minu õpiobjekti juurde teadmiste kinnistamiseks. Selle töövahendiga saab koostada palju erinevaid teste, küsimustikke, lünktekste, teistest keskondadest pilte laadida, materjale vistutada, arutelusid algatada ja joonistada. Valminud materjale saab jagada õpilastega ja teiste õpetajatega.  Saab kontrollida vastuseid ja saata kohese tagasiside. Koostatud testi saab õpilastega mitmeti jagada või lihtsalt link saata e-posti aadressile. Õpilane peab keskkonda sisse logima ja saab hakata vastama. Kui õpilane on vastanud, saab ta ka kohese tagasiside. Oma õpiobjektis katsetasin kahte lünkteksti varianti teadmiste kinnistamiseks. Hetkel seal punkte ei jagata, küll aga näeb vastaja oma õigeid või valesid vastuseid.

Link õppematerjali koostamisele

 

Digitaalne õppevara nutiseadmetele

Seekordne kodune ülesanne oli katsetada ühte rakendust õppematerjali koostamiseks nutiseadmele. Pean järjekordselt tunnistama, et ei ole ühtegi Hansu poolt pakutud rakendustest nutiseadmes õppematerjali loomiseks kasutanud. Arvutis olen kasutanud Kahhoot!-i ja Plickersit.

Lugedes kodust ülesannet, meenus mulle kohe sügisel ülikooli tulles kohtumine meie õpetaja, Jaanika Hirvega. Tema tutvustas mulle huvitavat rakendust Learning toolbox, mis on alguse saanud üle-euroopalise teadus- ja arendusprojekti Learning Layers käigus. Eestipoolseks partneriks oli TLÜ Digitehnoloogiate Instituut. Rakenduse eesmärgiks on koostada õpiäppe töökohal õppimise toetamiseks, tööl kogetu jäädvustamiseks ja teistega jagamiseks. Mulle tutvustas ta seda põhjusel, et rakendust piloteerida ja luua sinna käsitööga seonduv sisu, siduda seda praktikal kogetuga. Laadisin rakenduse endale arvutisse, samuti äpi telefoni ja mõtlesin seda õhinal kasutama hakata. Kooli tulles selgus, et töö ja kool võtavad oma aja ning asi jäi pooleli. Nüüd otsustasin asja käsile võtta ja tutvustada seda ka teile. Pusisin selle kallal terve pika päeva ja midagi ei tulnud välja. Siis võtsin ühendust uuesti Jaanikaga, et küsida kas rakendus ikka veel töötab. Sest projekt oli lõppenud. Selgus, et rakendus tegelikult töötab, uusi kontosid saab luua ka aga sisu ei saa luua. Põhjuseks see, et rakendust arendatakse edasi ja pole leitud piisavalt ressursse, et teenust praegu tasuta pakkuda. Aga tõenäoliselt varsti saab see siiski õpetajatele tasuta kättesaadavaks. Nii ma sain aru vähemalt. Jaanika jagas minuga lahkelt oma domeeni selles rakenduses, et saaksin midagi siiski proovida ja teile ka tutvustada. Võibolla räägib ta meile sellest ka veel loengus täpsemalt.

Algatuseks tuleb minna aadressile https://my.ltb.io ja teha endale konto laua või sülearvutis ja samuti nutiseadmesse allalaadida app GooglePlay-st või AppStore-st. Jagan teile Jaanika poolt koostatud LTB juhendit . Põhimõtteliselt saab selles rakendus väga palju erinevat sisu tekitada, jututuba teha, endale domeeni tellida, saab ülesandeid jagada ja anda teistele juurdepääs, et neid lahendada või siis oma infot lisada, tekitada erinevate äppide ja linkide kogumikke, saab omi materjale hoida ja veel väga palju muud.  Video äpp nutiseadmes AchSo, mida me katsetasime tunnis. Neid samu videosid saab ka lisada otse mobiilist ja nagu mäletate sai seal video peal tekste kirjutada ehk siis ka selle kaudu ülesandeid jagada….

Lisan ka mõned tehtud ekraanipildid minu katsetustega.

Peale konto tegemist ja sisselogimist:

  • Peaks valima ( praegu vist ei saa veel) menüürealt create stack(kogumik) ja sulle ilmub selline vaade. Vasakul tile library, kus on võimalikud tahvlid, millele saab erinevat sisu luua, keskel telefon ja paremal tahvel, kus tuleb kogumikule nimi panna ja seda lühidalt kirjeldada. Samuti saad sinna lisada pildi, mis iseloomustaks sinu teemat.Kindlasti salvestada

  • Edasi lohista Tile libraryst keskel oleva telefoni ekraani peale vajalik tahvel, pane sellele nimi, kirjuta või copy sisu ja jälle salvesta. Erinevat värvi tahvlitel on erinevad võimalused. Seda saad lugeda Jaanika juhendist või LTB supporti alt. Juhendis on tahvleid vähem aga praegu juba rohkem. Pildi lisamiseks peab pildid kõigepealt uploadima ja siis saab kasutada.

  • Sisuga täidetud

  • Neli erinevat tahvlit lisatud. Kaks tekstiga ja 2 videot

Tegelikult tundub mulle see päris põnev ja palju erinevaid võimalusi andev rakendus. Täiendan seda kindlasti ja olen lootuses, et varsti saab seda ka päriselt kasutama hakata. Praeguseks saate endale konto teha ja mobiili ka äpi laadida ja vaadata erinevaid tehtud katsetusi. Kui kirjutate otsingusse Jaanika Hirv, siis avanevad tema tööd. Minu katsetusi saab vaadata siit Minu katsetused , kus kõigepealt avaneb sulle tühi telefoni pilt, siis vali stacks ja sealt search Õpime tikkima. Sama pealkirja alt leiad selle ka nutiseadmest.

Link kodutööle

Margit Sondberg

Magistritöö sissejuhatus

Minu magistritöö koostamise skeem, mida muutsin peale juhendajaga kohtumist.

DIGITAALSETE ÕPPEMATERJALIDE KOOSTAMINE KÄSITÖÖTEHNIKATE ÕPETAMISEKS

 

SISSEJUHATUS

Käesoleva magistritöö autor on käsitöö seisukohalt võetuna praktik ja samal ajal ka kutseõpetaja ametikoolis. Autori südameasjaks on etnograafilise käsitöö väärtustamine ja traditsiooniliste käsitöötehnikate taaselustamine.

Käsitöötehnikate õpetamisel on üheks suuremaks probleemiks kvaliteetsete digitaalsete õppematerjalide leidmine. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond on teinud ära muljetavaldava töö arhailiste käsitöötehnikate uurimisel. Osade teadustööde põhjal on välja antud ka raamatud, nende tiraaž on suhteliselt väike ja need ei ole kättesaadavad kõigile. Paljud tehnikad on ainult uuringupõhised, neid oskab õpetada konkreetse teadustöö autor. Käsitöötehnikate alaseid koolitusi korraldavad Tallinnas Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juures töötav Mittetulundusühing Rahvarõivas ning Tartus ja teistes eesti linnades olevad Rahvaülikoolid. Koolitustel osalemine ei ole kõigile taskukohane. Rahvusliku käsitöö erialad töötavad Tallinna Kopli Ametikoolis, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis, Haapsalu Kutsehariduskeskuses, Kuressaare Ametikoolis ja Räpina Aianduskoolis. Kutseõppeasutustes toimub käsitöötehnikate õpetamine traditsioonilises võtmes töövõtete demonstreerimise teel. Täna on keskpunktis digitaalne tehnoloogia ja märksõnadeks on aktiivõpe, distantsõpe ja õppevideod. Kombineerides neid õppemeetodeid saab reguleerida õppimise tempot, valida sobivat õppimise kohta, aega ja viisi.

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 kohaselt peab kõigil inimestel olema õpivõimalus vastavalt nende vajadustele ja võimetele kogu elukaare jooksul. Elukestva õppe süsteemi arendamise põhimõtetest lähtuvalt peab autor eriti oluliseks Eesti riigi, keele ja kultuuri jätkusuutlikkust ning säästvat arengut. Need põhimõtted on otseselt seotud digitaalsete õppematerjalide väljatöötamisega rahvusliku käsitöö õpetamiseks.

SA Innove on läbi viinud üldhariduse õppevara kaardistuse 2016.aastal, mille kohaselt tööõpetuses, käsitöös, kodunduses ja tehnoloogiaõpetuses on üldjoontes olemas õppematerjalid paberkandjal. Need katavad üldjoontes riikliku õppekava ainekava teemasid, kuid vajavad kaasajastamist. Samas jääb vajaka digitaalsest õppevarast ja puudub õppematerjal, mis juhendaks õpetajat, kuidas siduda erinevatest kohtadest saadud õppematerjal ühtseks ja mitmekesiseks. Ettepanekutena tuuakse välja vajadus digitaliseerida tööraamatud, lisada õppevideod, luua süsteemne digitaalsete praktiliste ülesannete pank, mis seob õpiku teema, digiülesande ja vajadusel õppevideo.( SA Innove, lk 40)

Õpetajate Lehes kajastatakse uuringut järgnevalt „Vaatluse alla võeti nii paberväljaanded (õpikud, ülesannete komplektid, tööraamatud jm) kui ka digitaalselt kasutatavad materjalid (e-õpikud ja ülesanded, veebikeskkonnad, videod, simulatsioonid jm). Tervikkäsitlus puudub viies valdkonnas: tehnoloogia, kehaline kasvatus, kunstiõpetus, vene keel võõrkeelena, eesti keel teise keelena“ (ÕL; 21.10.2016)

Kutseõppe õppevarade kaardistuse kohta ei ole uuringut läbi viidud. Tarbekunsti ja oskuskäsitöö erialade riiklikust õppekavast lähtuvalt puudub igasugune vajalik õppevara. Kõik õpetajad koostavad endale vajalikud õppematerjalid ise ning seni ei ole eriti populaarne olnud neid teistega jagada.

Kuidas väärtustada ja taaselustada etnograafilise käsitöö oskusi? Kuidas kasutada ära Viljandi Kultuuriakadeemia laiapõhjalised uuringud arhailiste käsitöötehnikate osas? Töö autori hinnangul on vajalik need teadmised ja oskused digitaliseerida ning koostada nende põhjal õppevara käsitöötehnikate õpetamiseks. “Kes ei mäleta minevikku, see elab tulevikuta.”

Kirjeldatud teemadest lähtuvalt on käesoleva magistritöö probleem sõnastatud järgnevalt:

Rahvusliku käsitöö traditsiooniliste töövõtete õppimiseks puuduvad kvaliteetsed ja komplekssed digitaalsed õppematerjalid.

Lähtuvalt probleemist sõnastab autor magistritööle eesmärgiks töötada välja digitaalne õppematerjal tradistsiooniliste käsitöötehnikate õpetamiseks. Eesmärgi täitmiseseks on vajalikud alameesmärgid:

  1. Hetkeolukorra kaardistamine digitaalsete õppematerjalide kasutamisest käsitöötehnikate õpetamisel
  2. Õppematerjali kavandamine, strateegia ja kvaliteedinõuete koostamine
  3. Õppematerjali väljatöötamine ja integreerimine õppetöösse
  4. Õppematerjali õpetaja- ja õpilasepoolne hindamine

Eesmärkide lahendamiseks otsib autor vastust järgnevatele uurimisküsimustele:

  1. Millised on digitaalse õppevara kasutusvõimalused ning loomise strateegiad käsitöötehnikate õpetamisel?
  2. Kuidas ja kas saab muuta olemasolevad õppematerjalid digitaalselt kasutatavaks?
  3. Kas ja millist abi vajavad õpetajad digitaalsete õppematerjalide kasutamisel?
  4. Milline tehniline lahendus sobib käsitöötehnikate õpetamiseks mõeldud digitaalsete õppematerjalide väljatöötamiseks?
  5. Kuidas integreerida õppematerjal õppetöösse?
  6. Kuidas õpetajad ja õpilased hindavad digitaalsete õppematerjalide kasutamist käsitöötehnikate õpetamisel ja õppimisel?

Magistritöö koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade digitaalse õppevara kasutusvõimalustest ja loomise starteegiatest traditsiooniliste käsitöötehnikate õpetamisel. Teises peatükis kirjeldatakse teadustöö uurimismetoodikaid. Kolmandas peatükis keskendutakse õppematerjalide kavandamisele: antakse ülevaade sihtgrupi-, koolitus- ja ressursivajaduse analüüsist, määratletakse õpieesmärgid ja üldised õpiväljundid ning valitakse sobiv tehniline lahendus õppematerjali arendamiseks. Neljandas peatükis keskendutakse õppematerjali sisu väljatöötamisele ja kokkupanekule, anatakse ülevaade õpilaste kaasamisest õppematerjali väljatöötamisel. Viiendas peatükis viiakse läbi õppematerjali praktiline hindamine ja analüüsitakse selle tulemusi.

 

Kasutatud materjalid

  1. Eesti elukestva õppe strateegia 2020, loetud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf
  2. SA Innove „Ülevaade üldhariduse õppevara kaardistusest 2016.a , loetud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/oppevara_kaardistus_kokkuvote_0.pdf
  3. Sirje Pärismaa, Õpetajate Leht, loetud aadressil http://opleht.ee/2016/10/oppevaraturul-pilt-selgemaks/

Koostanud: Margit Sondberg

Link kodutööle

 

 

Veeb 2.0 vahendid digitaalse õppevara koostamiseks

Tutvudes III kodutöö lugemismaterjalidega, tahtsin kohe hakata õpiobjekti koostama, sest minu magistritöö uurimisobjektiks on “Õpilaste kaasamine digitaalsete õppematerjalide koostamisse”. Eelkõige käsitöö tehnikate õpetamisel.  Pean tunnistama, et ei ole ennem ise ühtegi digitaalse õppevara koostamise vahendit kasutanud õpiobjektide loomiseks.

Minu tähelepanu köitis, et tegemist on õpiobjektiga, mis sisaldab inteligentset sisu ja on paidlik. Õppematerjale saab omavahel integreerida.  Oluline on kasutajakogemus ja kogukonna loomine. Lisaks on võimalik kasutada linkimist ja andmevahetus toimub RSS voogude abil, materjale on võimalik vistutada. Sõnad vistutamine ja RSS vood olid mulle küll tuttavad, kuid nende tähenduse pidin üle vaatama.

Vistutamine on põhimõtteliselt ühe veebikeskkonna sisu kuvamine teise veebikeskkonna lehel ja sealjuures ei pea otsima vistutatava teose litsentsi

RSS voog annab võimaluse jagada veebilehe sisu

Lähtuvalt nendest põnevatest võimalustest koostasin kohe kiirelt MindMeisteris  mõttekaardi selle kohta, mida tahan näha oma õpiobjektis

Otsustasin valida nn. lihtsa sisuhaldussüsteemi Weebly näol. Vaatasin Weebly kasutamise kohta juhendit Koolielust ja esmapilgul tundus kõik väga lihtne. Valisin mulle sobiva teema, registreerisin nime ja veebiaadressi, lõin õpiobjektile vajalikud leheküljed ja alamleheküljed. Siis oli vaja hakata sisu tekitama.

Minu mõtte järgi saab käsitööd õpetada veebipõhiselt juhul, kui kõrvuti tekstiga on lisatud pildid töövõtetest või parem veel video. Sain aru, et imelihtne on menüüst lohistada vajalikud vidinad ja kirjutada või pilte panna vms. Tekitasin teksti jaoks koha, kirjutasin vajaliku teksti ära, Püüdsin pilti kõrvale saada aga ei saanud. Pildid läksid sinna kuhu tahtsid ja neid liigutada ei saanud enam. Hakkasin uuesti juhendit vaatama. Leidsin ka You Tubest weebly kasutamine juhendi, mis kestis peaaegu terve tunni. Selles juhendis oli näha samuti, kuidas prooviti pilti tõsta või lükata erinevatesse kohtadesse kuid sageli tulutult. Lõpuks sain aru, et kui kirjutan rida või paar teksti, siis pean kohe tekitama uue sektsiooni pildi jaoks jne. Üsna tüütu tundus.

Teiseks ei leidnud ma kuskilt kohta, kus saaks vaadata oma tehtud tööd ilma selleta, et leht oleks avalikustatud. Ei taha ju poolikut lehte avalikuks teha aga polnud parata. Kulutasin palju aega katsetamise peale ja tulemus jäi kesiseks. Ma ei tea, kas on vahet Weebly-il ja Weebly for Education-il sisu loomise poolest. Mina valisin tavalise Weebly. Kui kellelgi on rohkem kogemusi Weebly kasutamisega, siis palun infot.

Uut õpijuhist Weebly kohta ma siia lisama ei hakka, neid saab vaadata tekstis olevatelt linkidelt.

Vaatasin ka Bloggerit, kuid sinna ma midagi konkreetset ei loonud veel. Tegin ainult algust. Vähemalt on võimalik mustand salvestada ja pärast edasi teha. Vaatasin ära ka oppia juhise.

Õpiveebis on mul kasutajakonto, olen sealt mõned korrad otsinud materjale, kuid ise sina loonud pole. Samuti olen kasutanud Flickr -it erinevate piltide otsimiseks.

Minu põhilised õppematerjalid on seni koostatud Google Slide või Power Point-iga. Olen kasutanud ka Prezit. Õppematerjale jagan õpilastega E-koolis või Google Site kaudu. Kooli poolt on meil kasutada veel Microsofti onedrive, kus on õpilaste lõputööd ja mõningad muud ühised dokumendid.

Kodutöö:   Minu katsetused , mida püüan veel edasi teha. Võimalik, et tegelikult valin siiski hoopis WordPressi.

Link  kodutööle

Margit Sondberg

12.03.2017

Digitaalne õppevara

Teiseks koduseks ülesandeks oli vaja valida üks SCORM sisupakettide eksportimist võimaldav autorvahend ja koostada üks lihtne õppematerjal, eksportida loodud õppematerjal SCORM sisupaketina ning importida Moodle’i kursusele Digitaalne õppevara 2017 – katsetused omanimelise sektsiooni alla. Vaatasin erinevaid variante ja katsetasin lõpuks ikka Xertet. Lisatud ekraanipilt minu õppematerjalist

xerte-kodutoo

Eelmises postituses kirjutasin, et soovin kõik oma õppematerjalid ümberkujundada SCORM standardi 6-le tunnusele vastavaks ja veel parem, kui minu õppematerjalid oleksid kasutatavad ka travel well järgi. Täna katsetadaes Xertet, tundus mõte endiselt huvitav olevat, kuid “käed jäid lühikeseks” ja mõte ei tulnud ka järgi. Juhendid olid küll olemas, kuid esmakordsel kasutamisel oli ikka väga raske. Ja aega oli ka vähe. Loodan, et loengus saame rohkem praktilist infot programmide kasutamise kohta. Kindlasti on võimalik kõik ise ka välja nuputada, kuid……aega on meil kõigil vähe.

Xerte tundus mulle päris huvitav, sest seal oli väga palju põnevaid töövahendid. Kuigi vahepeal kadus põhiaken ära, jäi ainult “preview “. Olin tõelises paanikas. Tegelikult ei leidnud ma lõpuni kohta, kus saaks oma tehtud töö salvestada. Eksportisin töö küll video abil Moodlesse, kuid ega ma päris kindel pole, kas ta seal ikka avaneb teistele ka või ainult mulle. Samuti ei ole ma kindel, kas töö on alles minu Xerte kontol, kui sealt välja login. Ei saanud ka juhendist aru, kas peaks oma töö avalikustama või mitte, seal tekkis mitu erinevat võimalust. Lõpuks ma siiski ei avalikustanud.

Töövahenditest jõudsin kasutada tavalist teksti, piltide, tausta ja video lisamist ning testi koostamist. Kõigest ei saanud ka päris hästi aru ja tegelikult ei julgenud proovida ka, sest ei leidnud salvestamise võimalust.

Lõpptulemina näeb õppematerjal välja väga terviklik võrreldes lihtsa Power Pointiga. Soovin endiselt õppematerjale digitaliseerida. Ainult kust leida aega????

Suurim miinus on hetkel see, et Xerte on meile kättesaadav ju ainult kuni õpingute lõpuni. Sain aru, et seda on võimalik küll endale ka arvutisse laadida mingi lisaprogrammiga koos, aga vist on keeruline.

EXe Learning ajas mind segadusse oma eesti ja inglise keelse sega menüü tõttu. Internetist ma ka erilist lisa ei leidnud. Oli küll tutvustus, kuid mitte õpetus. Ja kuna Udutus oli materjalide jagamine tasuline, siis seda ma ei vaadanud.

Link kodutööle

Link Moodlesse, loodan et avaneb

linki Xertesse ei oska panna!!!

Margit Sondberg

 

 

 

 

 

Ettevalmistus magistritööks

Teema mis mulle huvi pakub on “Digitaalsete õppematerjalide koostamine käsitöö õpetamiseks”. Samas, kui seda teemat laiendada, siis on veel huvitavam

  1. ” Õpilaste kaasamine digitaalsete õppematerjalide koostamisele (rahvusliku/arhailise) käsitöö tehnikate õpetamiseks”
  2. ” Tudengite kaasamine digitaalsete õppematerjalide koostamisele (rahvusliku/arhailise) käsitöö tehnikate õpetamiseks”

Töötades kutsekoolis ja õpetades rahvusliku käsitööga seonduvaid õppeaineid puutun kokku paljude erinevate õpilastega. Ühed tulevad käelisi tegevusi õppima vanemate tungival nõudmisesl. Vanaema või ema (vanaisa või isa) teeb käsitööd, sina pead ka oskama. Teised tulevad kooli, et omandada kutsekeskkharidus ja tegelikult puudub nii esimesel, kui teisel grupil otsene huvi traditsioonilisel viisil käeliste tegevuste õppimise vastu. Kui aga mängu tuleb kaamera või nutitelefon ja koostöö sõbraga, muutuvad õpilased aktiivsemaks.

Näiteks:

  1. Üks õpilane (kellel tuleb see töövõte hästi välja) näitab oma töövõtteid ja teine (kellel ei tule välja) kaardistab või filmib need töövõtted. Järgmise tehnika puhul jälle vastupidi. Mõlemad saavad õppida kasutama IKT vahendeid ja samas ka teada või selgeks töövõtted.
  2. Otsige veebist mõni huvitav toode ja proovige koostada sellele tootele valmistamise juhend. Kui juhend valmis, proovivad kõik teineteise juhendite põhjal selle toote valmis teha. Samal ajal arutletakse, et mina teeks seda nii või hoopis naa. Ja lõpuks valmib ühistööna parim viis toote valmistamiseks.

Õpetaja koostatud õppematerjal on õpetajakeskne ja see ei pruugi alati kattuda õpilase nägemuse ja huvidega. Kui kaasata õpilasi õppematerjalide koostamisse, õpetab see see neile uusi oskusi IKT vahendite kasutamiseks ja  iseseisvaks tööks. Samuti saab IKT vahendite abil loodud õppematerjale kasutada mitme erineva õppeaine lõimimisel

Mõtted liiguvad ikka etnograafiliste käsitöövõtete õpetamisele IKT vahendite abiga. Võimalus oleks ka erinevate kõrgkoolide tudengite ja õpetajate koostööl. Näiteks Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid uurivad töövõtteid muuseumides ja TLÜ tudengid teevad nende uuringute põhjal vastavad digitaalsed õppematerjalid või koostavad metoodikad nende õpetamiseks.

Meeles mõlgub palju erinevaid mõtteid. Ei oskagi praegu neid kokku võtta. Kindlasti peaks see olema seotud nutitehnoloogiaga, sest tänane õpilane teeb kõik asjad nutitelefoni kasutades.

Ülesandeks oli otsida 10 teadusartiklit mulle sobivatest teemadest. Pean tunnistama, et tegelikult konkreetselt käsitöö vallas digitaalsete õppematerjalid koostamise kohta ei leidnud ma midagi. Küll aga käsitöötehnikate kasutamise kohta disainis vms. Ühest või teisest artiklist, mis ma leidsin saab mõningaid mõtteid pikemal süvenemisel. Tegelikult pean ka tunnistama, et ega ma ei osanud seda eestikeelset pealkirja vist ka päris õigesti inglise keelde tõlkida.

  1. Henna Lahti & Pirita Seitamaa-Hakkarainen „ Towards participatory design in craft and design education „ http://www-tandfonline-com.ezproxy.tlu.ee/doi/abs/10.1080/15710880500137496
  2. Cathy Treadaway „Digital Crafting and Crafting the Digital“http://www-tandfonline-com.ezproxy.tlu.ee/doi/abs/10.2752/146069207789272668
  3. Cathy Treadaway „Digital Reflection: The Integration of Digital Imaging Technology into the Creative Practice of Printed Surface Pattern and Textile Designers“ http://www-tandfonline-com.ezproxy.tlu.ee/doi/abs/10.2752/146069204789354435
  4. Susan P. Ashdown „Not craft, not couture, not ‘home sewing’: teaching creative patternmaking to the iPod generation“ http://www-tandfonline-com.ezproxy.tlu.ee/doi/full/10.1080/17543266.2013.793747
  5. Veera Kallunki, Seija Karppinen & Kauko Komulainen „Becoming animated when teaching physics, crafts and drama together: a multidisciplinary course for student-teachers“ http://www-tandfonline-com.ezproxy.tlu.ee/doi/full/10.1080/02607476.2016.1182373
  6. Oliver Dreon, Richard M. Kerper & Jon Landis „Digital Storytelling: A Tool for Teaching and Learning in the YouTube Generation“ http://www-tandfonline-com.ezproxy.tlu.ee/doi/abs/10.1080/00940771.2011.11461777
  7. Gail Kenning “Fiddling with Threads”: Craft-based Textile Activities and Positive Well-being” http://www-tandfonline-com.ezproxy.tlu.ee/doi/abs/10.2752/175183515×14235680035304
  8. Joaquín Linne „Adolescents from low-income sectors: the challenge of studying in a time of digital environments“ http://www-tandfonline-com.ezproxy.tlu.ee/doi/full/10.1080/02673843.2014.942792
  9. Nokelainen, P. (2006). “An empirical assessment of pedagogical usability criteria for digital learning materials with elementary school students” http://www.ifets.info/journals/9_2/15.pdf
  10. Chan, N.N. and Walker-Gleaves, C. and Walker-Gleaves, A. (2015)“ An exploration of students’ lived experiences of using smartphones in diverse learning contexts using a hermeneutic phenomenological approach” http://dro.dur.ac.uk/14097/
  11. Erstad, O. (2006). A new direction? Digital literacy, student participation and curriculum reform in Norway. Education and Information Technologies, 11, 415–429 https://view.officeapps.live.com/op/view.aspx?src=http://courseweb.unt.edu/gknezek/ihit/2.5.doc

Teine ülesanne oli otsida 3 magistritööd, mis oleks seotud minu huvidega. Pean tunnistama jälle, et käsitöö vallast ei leidnud ma midagi. Küll aga õpilaste kaasamisest digitaalsete õppematerjalide koostamisse. Ja neid, kus oli kas uuritud või koos õpilastega koostatud materjale oli päris mitu.

  1. “Eesti kutsekoolides kasutatava informaatika õppevara kaardistus”  Koostanud:Anželina Latõševa, juhendaja: Mart Laanpere 2015

    Selles töös tuleb välja, et tarkvara on koolides kaasaegne aga kvaliteetset õppevara ei ole.Siin räägitakse küll rohkem sellest, et õpetajad peaks koostama õppevara ja seda teistega jagama portaalides või repositooriumides. Aga mina arvan, et miks mitte kaasta õpilasi.

  2. “Digitaalsed tehnoloogiad mitteformaalse õppe toetajana noorsootöös” Koostanud:Kadri Riis;  Juhendaja:Hans Põldoja2015

    Selles töös räägitakse küll mitteformaalsest õppest, kuid tulemina arvestati siiski noorte panust ja võimalust kaasa rääkida erinevate töötubade korraldamisel. Minu meelest saab seda ülekantud tähenduses nimetada ka koostööks õppematerjalide valmistamisel õpilaste ja õpetajate vahel

  3. “E-õppekeskkonna Moodle kasutamine kutsehariduses Järvamaa Kutsehariduskeskuse näitel” Koostanud: Viive Karusion; Juhendaja DRr. Terje Väljataga 2013

    Siit lugesin välja, kuivõrd enamus õpilasi tahab kasutada erinevaid e-kursusi ja veebiõpet koos auditoorse õppega. Mis tähendab jälle kord digitaalsete õppematerjalide loomist. Kuid kuna töö on tehtud 2103.a., siis ma isiklikult Moodlet enam ei kasutaks.

  4. “Põhikooli õpilaste kaasamise võimalused digitaalse õppevara väljatöötamisel loodusainete näitel.” Koostanud Heldi Aia, Juhendaja Priit Tammets.  2016

    Siin loodi koos õpilastega “Metsateemaline õppematerjal” Õpilased pidasid seda koostööd väga vajalikuks ja arendavaks ning mõistsid , et neid usaldatakse.

  5. “Õpilased õpiku kaasautorina: 3D-printimise digiõpiku arendusuuring” Autor: Tiit Raik,  Juhendaja: PhD Mart Laanpere  2017

    Selles töös koostasid õpilased näidispeatükkide alusel terve 3D printimise õpiku. Samas polnud õpilastel varasemat kolmemõõtmelise modelleerimise kogemust. Jälle tuli esile koostöös õppimine, mis arendas iseseisvust. Tegemist oli ka konkurentsiga tööde tegemisel, sest parim töö võitis.

  6. ” Veebipõhise aktiivõppe formaalõppesse integreerimise stsenaariumid Tallinna Rahumäe Põhikooli näite”. Autor: Triinu Pääsik;  Juhendaja: Kairit Tammets 2013

    Sellest tööst lugesin välja jälle asjaolu, kuivõrd õpilased tahavad kasutada veebipõhiseid aktiivõppe vahendeid. Siis on ainetund huvitavam ja üheaegselt saab omandada arvuti- ja ainealaseid teadmisi.

Leidsin veel mitmeid põnevaid töid, mida plaanin uurida lihtsalt heade mõtete saamise eesmärgil. Nagu eelpool kirjutasin, käsitöö õpetamist digivahenditega pole keegi uurinud, kuid mulle tundub just see suur väljakutse.

Link kodutööle https://magtooseminar.wordpress.com/

Margit Sondberg

15.02.2015